Pärast Teist Maailmasõda Londonis

1944. aastal põgenes üle 70 000 eestimaalase Eestist Vene okupatsiooni eest. Põgeneti Saksamaale ja Rootsi. Põgeneti elu eest. Teise maailmasõja lõppedes saadeti sõjapõgenikud Saksamaa sõjalaagritest Kanadasse, Ameerikasse, Inglismaale ja mujale. Inglismaale olid esimesed tulijad aastatel 1946 ja 1947 Balt Cygnets (Balti luiged) ehk tööjõuvägi, mis koosnes Eestist, Lätist ja Leedust pärit vallalistest ja tervetest  naistest, kes saadeti tööle haiglatesse abi-tööjõududena, koristajatena, köögitöölistena  ja põetaja-abilistena (A.Saluveer, 1966). Järgmise skeemi Westward Ho! (Hõissa Läände) järgi Londonisse saabunud sõjapõgenikest naised  suunati töödele tekstiilvabrikutesse ja koduteenindusse  ning mehed miinikaevandustesse, põllutöödele ja teistele vähetasustavatele lihttöödele. Taaskord oli tingimuseks, et tööle tulijad on terved, elujõulised ja vallalised mehed (18-54 a) ja naised (18-49 a). Nad paigutati üle Inglismaa laiali ning nende tööskeem nägi ette, et nad ei võinud järgmise paari aasta jooksul muuta oma asukohta ega tööd. Kõige viimastena saadeti emad lastega ja juhul kui mehel oli töökoht ja earkorter leitud (A.Saluveer, 1966). Kokku tuli mõlema skeemi järgi Inglismaale 1223 Eesti naist  ja 2891 Eesti meest. (L. McDowell, 2004).

Võib ainult aimata, mida  tundsid eestlased ilma jäädes perekonnast ja kodumaast,  teades ,et tagasiteed ei ole. Esialgu arvati, et eesti põgenikud on ainult ajutiselt võõrsil ning naasevad jälle varsti vabale kodumaale. Alles hiljem taibati, et tagasiteed ei olnud loota.

1921. aastal oli asutatud Londoni Eesti Selts (LES). 1944. aastal loodi LES kõrvale Eesti Abistamise Komitee (EAK). Seejärel 1946. a. EELK Londoni kogudus  ja 1947 Inglismaa Eestlaste Ühing, mis haldas eesti seltse üle Ühendkuningriigi. Seltse oli tol ajal pea igas linnas, kus elasid eestlased. 1947. aasta jõulude ajal ilmus esimene number väliseesti ajalehest “Eesti Hääl”, mis tegutseb tänapäevani.  Selline oli olukord Londonis ajal. Tasapisi, kuid aktiivselt hakkas elavnema eesti kultuuritegevus: rahvatants, koorilaul ja koosolemised, ühised väljasõidud, regulaarsed pühapäeva õhtud, kus kuulati eesti muusikat, loeti eesti lehti.

 

Katkend (muudetud veeb, 2019) artiklist E.Siilak “Londoni Eesti Seltsi ja teiste organisatsioonide alguslugu Ühendkuningriigis”, Eesti Rahva Muuseumi aastaraamatus LEE22, kevad, 2017. a.

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: