Aili Eistrat

Kauaaegne eestlaste rahvatantsu hoidja Londonis –  AILI EISTRAT

Proua Eistrat tuli Londonisse Saksa põgenikelaagrist “kuni jõuludeni”. Londonis elades on Aili Eistrat tihedalt olnud seotud eesti organisatsioonidega. Kõige tähtsam roll ta elus  on olnud otseloomulikult eesti rahvatants.  Pr Eistrat õpetajateks Eestis olid rahvatantsu alusepanijad Ullo Toomi ja Anna Raudkats. Nende õpetused meeles, jätkas ta kultuuri viljelemist Londonis eestlastele. Tarmukas proua oli LES Rahvatantsurühma eestvedaja üle 40 aasta. Need olid eesti rahvatantsu aktiivseimad tegevusaastad Londonis. “Tantsima peab sisemise pingega!” ei väsi pr Eistrat kordamast Ullo Toomi õpetussõnu.

(Tatter) sündinud 31. juulil 1921. aastal Emmaste vallas Hiiumaal.  Tema noorpõlv Eestis mööödus Hiiumaal, kust ta suundus õppima Tallinna tütarlaste ärikooli ja seejärel Tartu Ülikooli. Aastatel 1934–1944 tantsis Aili tuntud tantsuõpetaja Ullo Toomi käe all ÜENÜTO’s (Üle-Eestilise Noorsoo Ühingu Tallinna Osakond), kus ta saavutas Musterrühma taseme. Tallinna Ärikoolis oli tema kehalise kasvatuse õpetajaks rahvatantsu „Tuljak“ autor Anna Raudkats.

Noore neiu õpingud katkestas ja suured plaanid ajas sassi ootamatu suurpõgenemine 1944. aasta septembris. Kiirelt pidi ta pakkima kohvri, kuhu lisas ka muuhulgas Ullo Toomi kingitud pottmütsi, mis oli kuulunud Toomi vanaemale (praegu on umbes 200 a vanune müts nähtaval Tantsupeomuuseumis Tallinnas). Saksamaa pagulaslaagris jätkas Aili Eistrat rahvatantsuga. Ta meenutab, et päeval toimusid ikka tantsutrennid ja õhtud sai mööda saadetud tantsusimmanil. Põgenikelaagrist suundus Aili 1947. aastal laevaga Londonisse tööliste skeemi „Valged luiged“ raames. Kui põgenedes algselt arvati, et naastakse jõuluks koju, siis see lootus hääbus ajapikku. Londonis hoiti aga eestlust ja eestimeelsust edasi läbi kooskäimiste ja folkloori Londoni Eesti Seltsis.

Pr Eistrat alustas Londonis koheselt tantsimist ja peatselt võttis ka rahvatantsuõpetaja positsiooni üle Londoni Eesti Seltsi Rahvatantsurühmas. Ta tantsis ja esines segarühmaga Londonis, Inglismaal ja Iirimaal aastatel 1947–1997. Lisaks juhatas Aili võimlemisrühma (1966–1980. aastad). Ta armastas tantsimist ja selle õpetamist. Näiteks õppis ta ära akordionimängu just rahvatantsu esinemiste saatmise tarbeks. Rahvatantsurühma liikmed ja hilisemad juhendajad on olnud ka tema lapsed: poeg Juhani ja tütar Karin Eistrat.

„Rahvatantsu Rühma sagedased esinemised igal aastal mitmetuhandese rahvahulga sees Royal Albert Hallis ja mujal ühes teiste rahvaste tantsijatega on Eesti hea nime ning kultuuri tutvustamiseks palju kaasa aidanud.“ (Nigul Hindo, 1971).

 Aili Eistrat oli ka aktiivne eesti kogukonnas. Ta on olnud Londoni Eesti Maja juhatuse liige, Eesti Hääle toimetaja (1993–2008) ja praegu on EELK’i (Eesti Evangeelse Luterlik Kirik) esinaine. Ta on pälvinud kolm teeneteristi.

Aastal 2017  algatas Estonian Folks kogumisaktsiooni ja  koos Londoni Eesti Seltsi abiga sooviti leida  rahvatantsuriided, mida olid rahvatantsijad Londonis kandnud. Aili Eistrat oli nii Saksamaal kui Londonis valmistanud osa riideid ise esinemise jaoks. Näituse jaoks leiti üles üle 7 rahvariidekomplekti. Mõned neist leiti tänu Eesti Suursaatkonnale Londonis. Näitus “Eesti rahva riided Londonis” valmis EV100 kingituse raames ning pajatab, kuidas materjalideks kasutati vanu voodilinu, mida õmmeldi öösiti ja kuidas mustreid tikiti mälu järgi.

Aili Eistrat meenutab: “Iga kord kui esinesime, pidime selgitama kes me oleme, kust me tuleme ja miks me tulime“. Aili Eistrat on olnud üks tegusamaid eesti kultuuri hoidjaid ja Eestimaa tutvustajad Londonis läbi eesti rahvatantsu ja rahvariiete. Tema panus folkloori jäädvustamisse võõrsil üle poole sajandi on märkimisväärne. Aastal 2018 täitus proua Eistratil 97 eluaastat.

Algallikas: Londoni Eesti Selts

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: